Tallinna kesklinnas Vabaduse väljakul süüdati märtsiküüditamise aastapäeva puhul küünlad, et mälestada 1949. aasta traagiliste sündmuste ohvreid. Mälestusüritus tõi kokku eri põlvkondade inimesed, kes soovisid avaldada austust küüditatutele ja nende lähedastele.
“Üritusel kõlasid inimeste isiklikud meenutused ja lood peredest, keda küüditamine otseselt puudutas. Mitmed osalejad jagasid oma vanemate ja vanavanemate kogemusi, vaikne kogunemine kandis endas sügavat austust ja ühist leina,” ütles mälestusaktsioonil osalenud Avatud Vabariigi liige Andrei Terekhov.
Korraldajate – Inimõiguste Instituudi – teatel on selliste mälestushetkede eesmärk hoida elus ajaloolist mälu ja tugevdada ühist arusaama minevikust.
“Eestlastena teame liigagi hästi, mida tähendab elada okupatsiooni all, kaotada oma lähedasi ja olla sunnitud lahkuma oma kodust. Seetõttu ei saa me olla ükskõiksed nende suhtes, kes täna seisavad silmitsi sama ebaõigluse ja vägivallaga,” seisab Inimõiguste Instituudi teates.
Tänavu möödub 77 aastat 1949. aasta märtsiküüditamisest – ühest traagilisemast peatükist Eesti ja kogu Balti rahvaste ajaloos. Nõukogude okupatsioonivõim küüditas Eestist Siberisse üle 22 000 inimese, Balti riikidest kokku enam kui 90 000. Nende seas oli palju lapsi, eakaid ja terveid perekondi – inimesi, kelle ainus “süü” oli see, et nad olid sündinud valel ajal ja vales kohas totalitaarse režiimi silmis.
