Tallinna Ülikooli õppekavateooria dotsent Maria Erss rääkis intervjuus Andrei Terekhovile MTÜ-st Avatud Vabariik, milles seisnevad erinevused eesti- ja venekeelse kooli vahel.
“Mina uurisin sellist aspekti, mida nimetatakse õppijate agentsuseks, ehk tegevusvõimekuseks. Seda võib mõtestada erinevat moodi ja tavaliselt tegevusvõimekus seostub õpilaste võimega mingeid valikuid teha koolis, kaasa rääkida mingites küsimustes koolis, oma arvamust avaldada, eesmärke seada, iseseisvalt nende eesmärkide poole püüelda ja sellega kaasneb kriitilise mõtlemise oskus,” ütles Erss. Sellise aspektiga tegelemine tegi uuringu väga mitmekülgseks.
Uuring tõi samuti välja, et uus õpetajate kaader tuleb nende inimeste arvelt, kes ei ole varem kooliga seotud olnud. “Meil on uus trend vähemalt viimased 10 aastat olnud, kus õpetajaks hakatakse üsna hilises eas. Inimesed on juba 30-40-aastased kui nad otsustavad hakata õpetajaks ja teevad nii-öelda karjääripöörde. Tegelikult nad on õppinud midagi muud varem ja siis neil tekib järsku see soov ja julgus, et nüüd võib hakata õpetama. Selliseid karjääripöördeid peaks igati soodustama,” arvab Erss.
Vähemusrahvuste haridusvõimaluste osas dotsent Erss on pigem meelestatud positiivselt, ja leiab et piirkonniti võiks vajadus osaliselt venekeelse õppe järele siiski säilida. “See sõltub väga palju sellest, kuivõrd lapsevanemad ja õpilased ise peavad oluliseks, et vene kool säiliks, või tahavad nad pigem minna eesti gümnaasiumisse. Ma saan mõlema poole argumentidest aru, et osadele on see võib-olla hirmuäratav minna teise kultuurikeskkonda. Näiteks mõnedel Ida-Virumaa õpilastel kellega ma rääkisin oli palju hirme seoses nende keeleoskusega. Seetõttu ma arvan, et mingi osa vene peredes ikkagi sooviks jätkata venekeelses koolis, ja samas on ka neid, kes on kindlad oma keeleoskuses, ning nemad kindlasti saavad jätkata juba eesti koolis,” lisas Erss.
Intervjuu Maria Erssiga toimus Noorte Meedialabori projekti raames, mida toetab Aktiivsete Kodanike Fond, Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) toetuste arvel 2014–2021 rahastusperioodil, mida rahastavad Island, Liechtenstein ja Norra.
