Tartu Ülikooli Narva Kolledži õppetöö spetsialist Denis Larchenko rääkis projektile “Noorte meedialabor” sellest, et vaatamata kontaktõppe piirangutele Eesti kõrgkoolides välisüliõpilaste vastuvõtt käesoleval õppeaastal ei kao. Ülikoolid teevad kõik endast oleneva, et teistert riikidest tulnud tudengid saaksid harjumuspäraselt õppida.
“Eelmisel õppeaastal me pingutasime kaua selle nimel, et välistudengid saaksid õppida kontaktselt. Nad läksid üle distantõppele hiljem kui teised, sest Narva kolledžis esimene aasta välistudengitele on keele ja kultuuri tundmaõppimise aasta, aga seda on väga keeruline teha onlines,” selgitab Larchenko.
Tema sõnul, ülikool soovitab välisüliõpilastel mitte lahkuda Eestist pärast piirangute kehtestamist, sest hiljem nad võivad kokku puutuda raskustega õppe toimumiskoha juurde naasmisel.
“Venemaalt näiteks oli väga raske välja saada esimese lockdowni ajal, seetõttu me omalt poolt soovitame meie üliõpilastele jääda Eestisse. Samas, keelt ja kultuuri on lihtsam õppida vastavas keskkonnas, mitte aga distantsilt. Meie üliõpilased peavad sooritama B2 tasemele keeleeksamit pärast ühe aasta õpinguid, ja praktika näitab, et kui nende keeleaasta lõpeb ja nad liituvad teiste üliõpilastega, siis nende eesti keele oskus on isegi parem kui paljudel kohalikel,” ütles Larchenko.
Selle põhjuseks on Larchenko sõnul asjaolu, et teistest riikidest Eestisse õppima tulnud üliõpilased on motiveeritud eesti keelt ja kultuuri tundma õppida.
“Välistudengid tahavad saada Eesti kõrgharidust ja lepivad tingimusega, et õppetöö käib siin eesti keeles. See ei ole nende jaoks probleem. Venelased näiteks põhjendavad oma soovi õppida siin sellega, et meie kultuuriruum on väga sarnane nende omaga, samas õhk on Eestis puhtam, aga elu vähem impulsiivne,” lisas Larchenko.
