Haridus- ja noorteühing Avatud Vabariik korraldab Narva kolledžis 9. mail kell 12 Euroopa päevale pühendatud avaliku konverentsi „Ajalugu, mis ühendab“. Lähiajaloo mõistmisest ja koolis õpetamisest räägivad ajaloolane ja linnapea Katri Raik, kirjanik ja filmirežissöör Imbi Paju, Narva uute riigigümnaasiumide direktorid Teivi Gabriel ja Irene Käosaar ning ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Pavel Naidjonov.
Narva linnapea Katri Raigi hinnangul, 9. mai läheb Narvas sel aastal sarnaselt möödunud aastale, sest kohalikud inimesed on juba harjunud uue reaalsusega ja mõistnud, et see ei olnud ühe aasta projekt.
„Ma pean silmas seda, et 9. mail ei lehvitata võõraste riikide lippudega, ei kanta georgi linti, ei peeta kõnesid ega ei peeta kontserti. 8.-9. mai need on mälestamise päevad, kus me mälestame neid inimesi, kes hukkusid Teises Maailmasõjas. Ja tihti on perekondade lood ka Narvas nii, et üks vanaisa või vanavanaisa on hukkunud ühel poolel, teine teisel poolel. Nii, et see on vaikne päev, kui me mälestame neid, keda enam meiega ei ole, kes on oma elu, tervise, nooruse kaotanud selle pärast, et meie elaksime täna vabas Eestis,“ ütles Raik.
Raigi sõnul narvakate vaated Esimese Maailmasõja ja Töörahva Kommuuni osas on valdavalt ühesugused, aga Teise Maailmasõja osas ollakse veel siiski väga tundlikud.
„Mina arvan, et nendest asjadest peab rääkima, peab üksteist kuulama, peab mõtlema oma perekonna lugudele, see aitab meil neid raskeid sündmusi mõista. Ma olen kindel, et sel aastal pannakse palju lilli tanki mälestusmärgi asukohale. Aga võtame seda rahulikult, see on valu ja haav inimeste südames. Aga nagu me teame, aeg parandab kõik haavad,“ lisas ta.
Linnapea usub, et kui suudetakse hakata raskete lähiajaloo sündmuste üle rahulikult arutlema ilma emotsioonide, süüdistamise ja sildistamiseta, siis oleme juba astunud suure sammu edasi.
„Me Narvas oleme rasketel aegadel saavutanud edu sellega, et me oleme palju omavahel rääkinud. Näiteks, kui algas sõda Ukrainas ja tulid esimesed Ukraina sõjapõgenikud, siis meeleolu linnas ei olnud sugugi nii lihtne. Kohalikud inimesed ütlesid, et ei taha neid ukrainlasi siia. Aga peagi hakati ometi tooma märkimisväärsel hulgal humanitaarabi ja inimesi aitama. Mina usun, et raskused toovad inimesi pigem kokku, aga see on pikk tee, millesse me peame kõik panustama. Nii et edu ja mõistmine ei tule kindlasti ühe päevaga. Ega teist retsepti ei ole, kui selgitada ja seletada,“ ütles Raik.
Konverentsi “Ajalugu, mis ühendab” toetavad TÜ Narva Kolledž ja Aktiivsete Kodanike Fond, Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) toetuste arvel 2014–2021 rahastusperioodil, mida rahastavad Island, Liechtenstein ja Norra.
