Haridusfoorumil Narvas oma värsket uurimust elanikkonna suhtumise kohta üleminekusse eestikeelsele õppele tutvustanud sotsiaalteadlane prof Marju Lauristin tõdes intervjuus projekti „Noorte Meedialabor“ reporter Andrei Terekhovile, et eestlaste ja venelaste hoiakud selles küsimuses on küllaltki erinevad. Venelastel on poliitilise olukorra tõttu nüüd raskem minna Venemaale, ja see on teinud neid ülemineku suhtes vastuvõtlikumateks, aga eestlased endiselt pelgavad teise kultuuritaustaga inimesi oma koolides.
„Eestikeelsele haridusele üleminek kestab juba 25 aastat ja selge on see, et praegu on kiirenduse pannud mitte mingi kampaania, vaid tegelik poliitilise olukorra muutumine. Mida me olles siin praegu Narvas näeme kõige selgemini, kui Narva sild pannakse kinni. Ja on täiesti selge, et vene koolide õpilastel ei ole enam seda varianti, et mis ma eesti keelt ikka õpin, lähen kõrgkooli Venemaale. See tekitab hoopis teise situatsiooni,“ ütles prof Lauristin.
Sotsiaalteadlase sõnul, kui venekeelne elanikkond seni on püüdnud üldse mitte valikuid teha, siis praegu nad seisavad väga selge valiku ees, kas elatakse idas või läänes.
„Kui elatakse läänes, siis järelikult peaks haridus olema selline, mis on läänelik haridus, ja arusaamad elust sellised, mis on läänelikud arusaamad. Õppides eestikeelses koolis, õppides eesti koolis laiemalt on needsamad vene taustaga noored soovivad jõuda oma mõtteviisilt sellesse nii-öelda avatud maailma, Lääne poole avatud maailma. Ja ma arvan, et see on üks oluline motivaator,“ lisas Lauristin.
Arvamusuuring tõi kõige selgemini välja ka seda, et eestikeelsete lapsevanemate mured seoses üleminekuga on teistsugused kui venekeelsete lapsevanemate mured.
„Eestikeelsete lastevanemate mured on pigem seotud sellega, et ei olda harjutud selle olukorraga, et koolis selles samas klassis õppivad erineva keele, erineva kultuuritaustaga lapsed. Teatud pelglikkus omaenda kultuurist välja mineva suhtluse vastu on eestlastele küllaltki omane. Noh, mina olen öelnud seda, et harjutame kõigepealt venelastega suhtlemist, siis saame itaallastega ka hakkama. Ma arvan, et vastastikune suhtlus ja harjumine teisest kultuurist inimestega ühist keelt leida, suhelda ja vabalt ennast tunda kulub mõlemale poolele ära,“ ütles Lauristin.
Projekti “Noorte Meedialabor” teostab haridus- ja noorteühingu Avatud Vabariik, mida toetab Aktiivsete Kodanike Fond, Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) toetuste arvel 2014–2021 rahastusperioodil, mida rahastavad Island, Liechtenstein ja Norra.
