Haridus- ja teadusminister dr Kristina Kallas ütles lühiintervjuus projekti “Noorte Meedialabor” reporter Andrei Terekhovile, et kõik koolitöötajad peavad oskama riigikeelt kõrgtasemel, mitte mingisuguseid erandeid ei tehta, ja eesmägiks on ühtne eesti kool, mille lõpetajad saavad edasi õppida võrdsetel tingimustel.
“Haridusministeerium ei tea [kui palju õpetajaid peab lahkuma], sest haridusministeerium ei ole koolipidaja. Täna ma Narvas kuulsin, et neid õpetajaid on potentsiaalselt üheksakümmend kuus 400st. Tallinnas on tõenäoliselt rohkem, aga neid on ikkagi mõned sajad, kes on plaaninud lahkuda selletõttu, et nende keeletase ei vasta nõuetele. Nad ei saa töötada ka abiõpetajana, sest nad peavad töötama eesti keeles. Eesti keele oskus on ikkagi fundamentaalne, selleks et haridussüsteemis edasi töötada. Ilma eesti keele oskuseta ei saa selles ametis lihtsalt töötada,” toonitas Kallas.
Tuleviku osas haridusminister on optimistlik, sest üleminek ühtsele õppele tagab ka võrdseid võimalusi vähemustele.
“Minu lootus on see, et lapsed, kes 1. septembril [2024] alustavad eesti keeles ja 9 aasta pärast lõpetavad põhikooli, nad on terve aja õppinud eesti keeles, nemad oleksid samasuguste tulemustega sisse astumas gümnaasiumisse või kutsekooli, nagu kõik ülejäänud eesti koolide lõpetajad. Täna nad ei ole. Suur hulk neid kas ei saa üldse kuhugi sisse, sest nad ei oska piisavalt eesti keelt, või nad saavad gümnaasiumitesse viimastes ridades, sest neil on palju keerulisem sisse saada venekeelse põhikooli baasil. Tahaks ikkagi, et kõik lapsed saaksid võrdseid võimalusi,” ütles Kallas.
“Noored, uskuge endasse, et te tegelikult saate sellega hakkama. Olen mina ka võõras keeles õppinud ja tean, et esimesed nädalad on pisarad-pisarad-pisarad, selline tunne, et mitte midagi ei tule välja, aga kuskil kuu aja pärast on natukene lihtsam, trimestri pärast on juba kaks korda lihtsam ja esimese aasta lõpuks juba tunnete, et järgmisel õppeaastal jääte ellu,” lisas ta.
Projekti “Noorte Meedialabor” teostab haridus- ja noorteühingu Avatud Vabariik, mida toetab Aktiivsete Kodanike Fond, Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) toetuste arvel 2014–2021 rahastusperioodil, mida rahastavad Island, Liechtenstein ja Norra.
