“Üritusel kõlasid inimeste isiklikud meenutused ja lood peredest, keda küüditamine otseselt puudutas. Mitmed osalejad jagasid oma vanemate ja vanavanemate kogemusi, vaikne kogunemine kandis endas sügavat austust ja ühist leina,” ütles mälestusaktsioonil osalenud Avatud Vabariigi liige Andrei Terekhov.

Korraldajate – Inimõiguste Instituudi – teatel on selliste mälestushetkede eesmärk hoida elus ajaloolist mälu ja tugevdada ühist arusaama minevikust.

“Eestlastena teame liigagi hästi, mida tähendab elada okupatsiooni all, kaotada oma lähedasi ja olla sunnitud lahkuma oma kodust. Seetõttu ei saa me olla ükskõiksed nende suhtes, kes täna seisavad silmitsi sama ebaõigluse ja vägivallaga,” seisab Inimõiguste Instituudi teates.

Tänavu möödub 77 aastat 1949. aasta märtsiküüditamisest – ühest traagilisemast peatükist Eesti ja kogu Balti rahvaste ajaloos. Nõukogude okupatsioonivõim küüditas Eestist Siberisse üle 22 000 inimese, Balti riikidest kokku enam kui 90 000. Nende seas oli palju lapsi, eakaid ja terveid perekondi – inimesi, kelle ainus “süü” oli see, et nad olid sündinud valel ajal ja vales kohas totalitaarse režiimi silmis.

The post Tallinnas meenutati märtsiküüditamise ohvreid küünalde ja lugudega appeared first on Avatud Vabariik.

Kohtumisel räägiti õpilaste arenguvõimalustest ja õpilasesinduste rollist, kusjuures riigigümnaasiumi õpilased kiitsid kooli pakutavaid võimalusi, kuid tõid esile suure õppekoormuse. Kutsekooli esindaja märkis, et arenguvõimalusi on tema hinnangul endiselt vähe, kuid positiivne on see, et praktikakohtade arv on viimasel ajal jõudsalt kasvanud.

Denis Lartšenko käsitles eestikeelsele haridusele üleminekut, rõhutades õpetajate puudust, ning arutleti ka selle mõju üle osalevate koolide õppetööle.

Lisaks räägiti demograafilisest olukorrast ja tööhõivest, sealhulgas võimalikest töökohtadest seoses Narva magnetitehasega.

Kohtumise kokkuvõttena anti arutelu käigus kõlanud ideed ja ettepanekud edasi Narva linnavalitsusele.

The post Narva koolinoored arutasid linnajuhtidega hariduse ja tuleviku väljakutseid appeared first on Avatud Vabariik.

Paneeldiskussioonis osalesid Tallinna uue võimuperioodi poliitikud – Natalie Mets (Sotsiaaldemokraatlik Erakond) ja Karl Sander Kase (Isamaa) – ning hariduseksperdid ja noorte esindajad. Arutelu eesmärk oli tuua ühte ruumi haridusotsuste tegijad ja noored, keda need otsused kõige vahetumalt mõjutavad, ning soodustada sisukat ja avatud dialoogi.

Üritus toimus üleriigilise projekti „Noorte osalus ja dialoog: koolidemokraatia areng“ raames, mille eesmärk on suurendada noorte teadmisi demokraatia toimimise mehhanismidest ning pakkuda neile praktilist kogemust dialoogist poliitikakujundajatega.

Aruteludes keskenduti Tallinna hariduse võtmeküsimustele, sealhulgas eestikeelsele haridusele ülemineku korraldusele ja mõjudele, koolidemokraatia ja õpilashääle rollile, õpetajate järelkasvule, koolivõrgu arengule ning õpilaste heaolule ja vaimsele tervisele muutuvas koolikeskkonnas.

Foorum leidis aset ajaloolises Jaan Poska majas, mis on Eesti riikluse kujunemisel oluline paik ja üks Tallinna esinduslikumaid ajaloolisi hooneid. See andis sündmusele sümboolse mõõtme ning lõi noortele võimaluse arutleda hariduse tuleviku üle keskkonnas, kus on tehtud Eesti jaoks otsustavaid valikuid.

The post Noored ja otsustajad arutasid Jaan Poska majas Tallinna hariduse tulevikku appeared first on Avatud Vabariik.

Foorumi eesmärk oli analüüsida, mida näitasid viimased kohalike omavalitsuste valimistulemused noorte kaasatuse seisukohalt ning millist mõju avaldas 16–17-aastaste valijate osalus valimistulemustele. Arutelude kaudu otsiti vastuseid küsimustele, kuidas toetada noorte teadlikkust valimisõigusest ja motiveerida neid kodanikuna aktiivsemalt ühiskonnas kaasa rääkima.

Üritusel võtsid sõna poliitikud, noorteorganisatsioonide esindajad, õpetajad ja teadlased, kes jagasid oma vaateid ning kogemusi noorte poliitilise osaluse edendamisel. Päeva jooksul toimusid paneelarutelud, töötoad ja aruteluringid, kus osalejad saavad vahetada mõtteid ning teha ettepanekuid noorte kaasamise ja demokraatia tugevdamise suunas.

Kodanikupäeva foorum on osa Avatud Vabariigi algatusest “Minu hääl loeb”, mille eesmärk on toetada noorte teadlikku ja aktiivset osalust ühiskonnas. Üritus kutsub noori üles kasutama oma häält, mõistma valikute mõju ja panustama Eesti tuleviku kujundamisse.

Projekt on saanud toetust Haridus- ja Teadusministeeriumi taotlusvoorust, mis keskendub noorte osalusvõimaluste ja valimisaktiivsuse suurendamisele. Üritust toetas ka Riigikogu kantselei.

The post Riigikogus toimus foorum noorte valimisaktiivsuse teemal appeared first on Avatud Vabariik.

Arutelul keskenduti Kiili valla arengule ning käsitleti teemasid, mis puudutasid haridust, noorsootööd, noortele pakutavaid võimalusi, taristut ja turvalisust. Noored rääkisid aktiivselt kaasa, esitades oma ettepanekuid ja nägemusi selle kohta, kuidas kohaliku omavalitsusega koostööd teha ning oma ideid ellu viia.

Debatil osales ligi 70 gümnasisti, kes said võimaluse kuulata kandidaatide seisukohti ja esitada küsimusi nendele olulistel teemadel.

Ürituse korraldasid Kiili gümnaasiumi õpilased haridus- ja noorteühingu Avatud Vabariik algatuse „Minu hääl loeb“ raames. Algatuse eesmärk on tõsta noorte valimisaktiivsust ja tugevdada koolidemokraatiat.

Projekt on saanud toetust Haridus- ja Teadusministeeriumi taotlusvoorust, mis keskendub noorte osalusvõimaluste ja valimisaktiivsuse suurendamisele.

The post Kiili gümnaasiumis toimus valimisdebatt noorte eestvedamisel appeared first on Avatud Vabariik.

„Minu hääl loeb“ on haridus- ja noorteühingu Avatud Vabariik algatus, mille eesmärk on tõsta noorte valimisaktiivsust ja tugevdada koolidemokraatiat. Projekt sai toetuse Haridus- ja Teadusministeeriumi taotlusvoorust, mis keskendub noorte valimisaktiivsuse ja osalusvõimaluste suurendamisele.

Koolitusel räägime:

• kuidas koolis või noortekeskuses valimiste teemat huvitavalt ja erapooletult käsitleda;
• mis on hea valimistava koolides ja miks seda järgida;
• milliseid formaate kasutada, et poliitilised arutelud kõnetaksid noori (debatid, simulatsioonid, aruteluringid, noortekampaaniad);
• kuidas toetada noori arvamuse kujundamisel ja julgustada neid ühiskondlikes aruteludes osalema.

„Meie eesmärk on anda koolidele ja noortekeskustele kindlustunne ja tööriistad, et valimiste teemat käsitleda professionaalselt ja noortesõbralikult,“ ütles Avatud Vabariigi projektijuht Andrei Terekhov. „Kui noored saavad turvalises ja tasakaalus keskkonnas poliitikast rääkida, suureneb nende valmisolek oma häält kasutada.“

Osalema on oodatud õpilased, õpetajad ja noorsootöötajad üle Eesti. Kohtade arv on piiratud, seega palume eelnevalt registreeruda.

The post Koolitus „Minu hääl loeb“ kutsub koole ja noori valimiste teemal arutlema appeared first on Avatud Vabariik.

Programmi sihtrühmaks on 15–19-aastased noored, kelle osalus kohalikes valimistes on olnud madal, kuid kellel on seaduslik õigus valida alates 16. eluaastast.

Projekt algab suvise koolitussarjaga, mille avaüritus toimub 14. juunil Tallinnas. Koolitused annavad noortele teadmisi kohalike valimiste toimimisest, valimisvaatluse rollist ja kodaniku neutraalsest sekkumisest poliitilisse ruumi. Suve jooksul jätkub programm töötubade, simulatsioonide ja meediakoolitustega, kus fookuses on demokraatia, kriitiline mõtlemine ja valimiste kajastamine.

Sügisel korraldavad koolitusprogrammi läbinud noored oma koolides valimisdebate, järgides Haridus- ja Teadusministeeriumi valimiste hea tava põhimõtteid. Debatidel osalevad ka kohalike omavalitsuste kandidaadid, pakkudes noortele võimalust suhelda otsustajatega vahetult ja sisuliselt.

Projekt kulmineerub novembris kodanikupäeva seminariga Toompea lossis, kus analüüsitakse noorte osalust valimistel ning arutletakse koolidemokraatia edendamise võimalusi.

👉 Projektiga saab iga soovija liituda siin

Kutseid suvistele koolitustele ning avasündmuse täpsem ajakava ja logistika info saadetakse osalejatele personaalselt.

The post Algas osalusprogramm „Minu hääl loeb“ – fookuses valimised ja demokraatia appeared first on Avatud Vabariik.

Nende valitud lood käsitlesid muu hulgas õpetajate kvalifikatsiooninõudeid, valimisreklaami reguleerimist ja teisi päevakajalisi küsimusi.

👉 Vaata saadet järele: ETV Terevisioon – meediarubriik 14. mai 2025

Screenshot

The post Teele ja Gerten “Terevisioonis” päevakajalisi teemasid kommenteerimas appeared first on Avatud Vabariik.

„Ainuke, milles Trumpi puhul võib kindel olla, on see, et ta toetab Iisraeli,“ ütles Kross, tuues esile Ameerika peagi ametisse astuva president Donald Trumpi avaldusi Iisraeli-Hamasi sõja kohta. Tema sõnul on Trumpi ja Iisraeli liidu tugevus olnud üks geostrateegiline tegur, mis on muutnud Lähis-Ida poliitilist maastikku viimastel aastatel.

Krossi hinnangul Hamasi rünnakute taga seisis teiste hulgas ka Iraan, kellel oli kartus Iisraeli ja Saudi-Araabia suhete paranemise ees. Krossi sõnul on Iraan mures, et selline liit võiks kahjustada tema mõjuvõimu piirkonnas.

“See rünnak ei tulnud üldse lambist. Hamas ründas, valmistas seda ette ja ründas, kuna nad on kogu aeg seda tahtnud, pimedast vihast. Tegelikult Hamassi rünnakul ilmselgelt olid geopoliitilised põhjused. Hamas on suurel määral ikkagi olnud ja on Iraani käpik. Iraani poolt finanseeritud, Iraani poolt toetatud,” lisas Kross.

Kohtumine on olnud osa projektist Noorte Diplomaatiakool, mis on Avatud Vabariigi algatus noortele, kes soovivad süvendada oma teadmisi rahvusvahelistest suhetest ja diplomaatilistest protsessidest. Projekti raames toimuvad seminarid, töötoad ja kohtumised tunnustatud ekspertidega, kus osalejad saavad praktilisi kogemusi ja võimaluse arutleda olulistel välispoliitilistel teemadel.

The post Kross: ainuke, milles Trumpi puhul võib kindel olla, et ta toetab Iisraeli appeared first on Avatud Vabariik.

Ettevalmistus ja mõistmine
Noorte esimene roll diplomaatia kujundamises seisneb ettevalmistuses. Selleks on vajalik süstemaatiline töö, mis hõlmab rahvusvaheliste suhete ja poliitika põhjalikku mõistmist. Tänapäeval, informatsiooni ülekülluse ajastul, peab noor inimene olema suuteline orienteeruma infovoogudes, mõistma, kust leida asjakohast ja usaldusväärset teavet, ning tuvastama olulisi seoseid.

Rahvusvahelises poliitikas on suureks väljakutseks just mõista asju terviklikult – läbi seoste. Selleks tuleb tunda teiste riikide taustu, kultuure ja ajalugu. Ilma selleta pole võimalik teha teadlikke otsuseid ega saavutada tõhusat koostööd. Noored, kes valmistuvad ette rahvusvaheliseks tegevuseks, peavad seetõttu töötama välja laiahaardelise arusaama maailmast.

Väikeriikide eelis ja noorte aktiivsus
Väikeriikides, nagu Eesti, on noortel suurem võimalus jõuda otsustamisprotsesside juurde kui suurriikides. Suurriikides võib 25- või 30-aastane noor olla rahvusvahelise poliitika madalal või keskmisel tasandil analüütik, kuid väikeriikides võib sama vana inimene olla juba juhtiv spetsialist. Selline ligipääsetavus ja kiire tõus diplomaatilisel tasandil on väikeriikide suur eelis.

Lisaks on noortele iseloomulik aktiivsus ja tulemustele orienteeritus. Need omadused võimaldavad neil tõhusalt tegutseda diplomaatia keerukates valdkondades. Noored on valmis eksperimenteerima ja uusi lahendusi otsima, mis võib anda väikeriigile rahvusvahelisel tasandil olulise eelise.

Noored kui rahvusvahelise kogukonna liikmed
Noored on olemuslikult rahvusvahelised – nende maailmavaade ja suhtlusvõrgustikud ületavad sageli riigipiire. See annab neile unikaalse eelise diplomaatias, kus on oluline mõista erinevate kultuuride ja rahvaste vaateid. Väikeriikidel, kes soovivad rahvusvahelistes suhetes mängida vahendaja rolli, on noorte kaasamine võtmetähtsusega.

Kaasaegses diplomaatias projektijuhtidena ja rahvusvaheliste protsesside vedajatena on nooremad inimesed üha olulisemad. Noorte energilisus ja uuendusmeelsus aitavad kaasa kiiremate ja dünaamilisemate lahenduste leidmisele.

The post Raivo Vare: väikeriikides noored kiiremini pääsevad otsustamistasandile appeared first on Avatud Vabariik.