Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen moodustas 2026. aasta alguses spetsiaalse ekspertide töörühma, et töötada välja Euroopa tasandil praktiline lähenemine laste turvalisuse parandamiseks internetis. Töörühm kohtus märtsist juunini kolm korda ning selle töös osalesid muu hulgas noored ja eksperdid tervishoiu, psühholoogia, arvutiteaduse, lapse õiguste ja digipädevuse valdkonnast. Lõpparuanne avaldati 13. juulil.

Raport keskendub küsimusele, kuidas kaitsta lapsi internetis nii, et samal ajal säiliks nende võimalus digimaailmas õppida, suhelda ja osaleda. Ekspertide hinnangul peaks Euroopa Liit kaaluma ühist lähenemist sotsiaalmeedia vanusepiirangutele ning rakendama kaitsemeetmeid vastavalt lapse vanusele ja kasutatava teenuse riskidele. Samuti rõhutatakse hariduse tähtsust, et kujundada lastes oskused kasutada sotsiaalmeediat turvaliselt ja vastutustundlikult.

Raporti üks oluline sõnum on, et vastutus laste turvalisuse eest ei saa jääda üksnes lapsevanematele. Eksperdid käsitlevad eraldi veebiplatvormide vastutust ning võimalusi olemasolevate turvameetmete tugevdamiseks. Tähelepanu all on ka laste sotsiaalmeedia, mängude, sõnumirakenduste ja tehisintellektipõhiste tööriistade kasutamisega seotud riskid ja võimalik kasu.

Euroopa Komisjoni avaldatud Eurobaromeetri andmetel peab 71 protsenti vastanutest laste jaoks oluliseks ohuks küberkiusamist ja ahistamist ning 70 protsenti veebis toimuvat groomimist ja seksuaalset ärakasutamist. Peaaegu kaks kolmandikku vastanutest toetab ELi tasandil vanuselisi piiranguid laste juurdepääsule sotsiaalmeediale.

„Keeldudest üksi ei piisa“

Raporti esitlusel osalenud MTÜ Avatud Vabariik esindaja David Nazaratti hinnangul tuleb laste veebiturvalisuse arutelus vaadata vanusepiirangutest laiemalt.

„Igasugused keelumeetmed on minu hinnangul kaheldava väärtusega, sest neid on praktikas väga keeruline tõhusalt rakendada. Noored kasutavad internetti ja erinevaid digiteenuseid igapäevaselt ning ainult ligipääsu piiramisest ei piisa, et neid veebis esinevate ohtude eest kaitsta,“ ütles Nazaratti.

Tema sõnul peaks piirangute kõrval senisest suurema tähelepanu alla tõusma digihügieen ehk turvalise ja teadliku digikäitumise oskused.

„Väga oluline on pöörata nii formaalhariduses kui ka mitteformaalses hariduses rohkem tähelepanu digihügieenile. Noortele tuleb õpetada, kuidas ära tunda desinformatsiooni, manipuleerivat sisu ja petuskeeme, kuidas kontrollida veebis leviva info usaldusväärsust ning mida teha siis, kui nad satuvad kahtlase sisu või kontakti otsa,“ sõnas ta.

Nazaratti hinnangul peaks digipädevuse õpetamine olema praktiline. „Noor ei pea ainult teadma, et internetis on ohud olemas. Ta peab oskama päriselt hinnata, kas talle saadetud sõnum, link, video või sotsiaalmeediapostitus on usaldusväärne. Samuti peab ta teadma, kuidas kaitsta oma kontosid ja isikuandmeid ning kuhu pöörduda, kui midagi tundub kahtlane.“

Digipädevus kui osa ennetusest

Euroopa Komisjoni ekspertide raport käsitleb haridust ühe olulise vahendina, millega toetada laste turvalist ja vastutustundlikku digikeskkonna kasutamist. Komisjoni sõnul on töörühma eesmärk olnud leida tasakaal laste kaitsmise ja nende digikeskkonnas tegutsemisvõime tugevdamise vahel.

See tähendab, et laste veebiturvalisust ei käsitleta ainult tehnilise või õigusliku küsimusena. Olulisel kohal on ka laste enda teadmised ja oskused, samuti lapsevanemate, õpetajate ja teiste täiskasvanute suutlikkus noori toetada.

„Me ei saa ehitada turvalist internetti ainult filtrite, vanusekontrolli ja keeldude abil. Need võivad olla üks osa lahendusest, kuid sama tähtis on anda noortele teadmised, millega nad saavad hakkama ka siis, kui järgmine petuskeem, manipuleeriv video või uus sotsiaalmeediaplatvorm ilmub,“ ütles Nazaratti.

Euroopa Komisjoni ekspertide raport ei ole iseenesest uus seadus ega kehtesta automaatselt uusi vanusepiiranguid. Komisjon on teatanud, et kaalub töörühma soovitusi ning kavatseb nende põhjal esitada ettepanekud laste paremaks kaitsmiseks internetis.

The post Raport soovitab SoMe piirata – noorte sõnul ei piisa üksnes keeldudest appeared first on Avatud Vabariik.

Kohtumisel räägiti sellest, kust lapsed saavad infot oma õiguste kohta ja miks on oluline, et iga laps teaks, kelle poole pöörduda juhul, kui tema õigusi rikutakse või ta vajab abi. Aruteludes pöörati tähelepanu ka sellele, et õiguste tundmine aitab lastel keerulistes olukordades paremini oma huve kaitsta.

Grupitöö käigus jagasid noored nõuandjad isiklikke kogemusi olukordadest, kus nende õigusi oli rikutud või nende õigustega seotud küsimused olid tekkinud näiteks suhtluses õpetajate või politseiga. Ühiselt arutati, kuidas sellistes olukordades tegutseda ning milliste asutuste ja spetsialistide poole saab abi saamiseks pöörduda.

„Noorte kaasamine laste õigusi puudutavate teemade aruteludesse on oluline, sest just noored ise oskavad kõige paremini kirjeldada, millised küsimused ja probleemid nende igapäevaelus esile kerkivad. Laste õiguste tundmine annab noortele rohkem julgust ja võimalusi enda eest seista,“ leiab David Nazaratti.

Lasteombudsmani nõuandev kogu loodi 15. novembril 2011 eesmärgiga kaasata lapsi ja noori neid puudutavate oluliste küsimuste aruteludesse, anda neile võimalus väljendada oma seisukohti ning tõstatada laste ja noortega seotud probleeme.

Lasteombudsmani noorte nõuandjate ülesanne on toetada õiguskantslerit tema tegevuses laste eestkõneleja, lapse õiguste tutvustaja ja järelevaatajana. Nõuandva kogu liikmed on alla 18-aastased lapsed ja noored, kes esindavad ennast või mõnda laste- ja noorteorganisatsiooni.

Õiguskantsler täidab Eestis ka lasteombudsmani ülesandeid, mille hulka kuulub laste ja noorte õiguste kaitsmine ja edendamine.

Lapse õiguste konventsiooni kohaselt loetakse lasteks kõik alla 18-aastased inimesed.

The post Meie esindaja Lasteombudsmani nõuandvas kogus on David Nazaratti appeared first on Avatud Vabariik.

“Projekt keskendub noorte kaasamisele meediamaailma ja demokraatliku osaluse tugevdamisele. Töötoad aitavad noortel paremini mõista, kuidas kujuneb avalik arvamus, milline vastutus kaasneb sisu loomisega ning kuidas kasutada oma häält ühiskondlikes aruteludes teadlikult ja loovalt,” ütles projektijuht Andrei Terekhov.

Töötubades osalesid 15–18-aastased noored, kes said praktilise kogemuse meediasisu loomisel. Väikestes gruppides tegutsedes arutleti ühiskondlikult olulistel teemadel, loodi sotsiaalmeedia postituste ja videote ideid ning mõtestati, kuidas sünnib vastutustundlik ja mõjus avalik kommunikatsioon.

“Koolides toimuvad töötoad on projekti esimene etapp. Neile järgnevad külastused ajalehtede, uudisteportaalide ning tele- ja raadiotoimetuste juurde, kohtumised ajakirjanike ja sisuloojatega ning praktilised ühissessioonid noortekeskustes,” lisas Terekhov. Meediaprofessionaalide juhendamisel töötavad noored edasi oma ideedega, luues ühiskonnateemalisi materjale, mille avaldamiseks avaneb võimalus koostöös partnermeediaga.

Projekt jätkub sügisel 2026 uute töötubade ja tegevustega Tallinna ning teiste Eesti piirkondade koolides. Algatuse eesmärk on pakkuda noortele praktilist kogemust meediatöös, tugevdada kriitilist mõtlemist ning toetada aktiivset ja vastutustundlikku osalemist avalikus arutelus.

The post Avatud Vabariik viib Tallinna koolides läbi noortele suunatud meediatöötubasid appeared first on Avatud Vabariik.

“Üritusel kõlasid inimeste isiklikud meenutused ja lood peredest, keda küüditamine otseselt puudutas. Mitmed osalejad jagasid oma vanemate ja vanavanemate kogemusi, vaikne kogunemine kandis endas sügavat austust ja ühist leina,” ütles mälestusaktsioonil osalenud Avatud Vabariigi liige Andrei Terekhov.

Korraldajate – Inimõiguste Instituudi – teatel on selliste mälestushetkede eesmärk hoida elus ajaloolist mälu ja tugevdada ühist arusaama minevikust.

“Eestlastena teame liigagi hästi, mida tähendab elada okupatsiooni all, kaotada oma lähedasi ja olla sunnitud lahkuma oma kodust. Seetõttu ei saa me olla ükskõiksed nende suhtes, kes täna seisavad silmitsi sama ebaõigluse ja vägivallaga,” seisab Inimõiguste Instituudi teates.

Tänavu möödub 77 aastat 1949. aasta märtsiküüditamisest – ühest traagilisemast peatükist Eesti ja kogu Balti rahvaste ajaloos. Nõukogude okupatsioonivõim küüditas Eestist Siberisse üle 22 000 inimese, Balti riikidest kokku enam kui 90 000. Nende seas oli palju lapsi, eakaid ja terveid perekondi – inimesi, kelle ainus “süü” oli see, et nad olid sündinud valel ajal ja vales kohas totalitaarse režiimi silmis.

The post Tallinnas meenutati märtsiküüditamise ohvreid küünalde ja lugudega appeared first on Avatud Vabariik.

Kohtumisel räägiti õpilaste arenguvõimalustest ja õpilasesinduste rollist, kusjuures riigigümnaasiumi õpilased kiitsid kooli pakutavaid võimalusi, kuid tõid esile suure õppekoormuse. Kutsekooli esindaja märkis, et arenguvõimalusi on tema hinnangul endiselt vähe, kuid positiivne on see, et praktikakohtade arv on viimasel ajal jõudsalt kasvanud.

Denis Lartšenko käsitles eestikeelsele haridusele üleminekut, rõhutades õpetajate puudust, ning arutleti ka selle mõju üle osalevate koolide õppetööle.

Lisaks räägiti demograafilisest olukorrast ja tööhõivest, sealhulgas võimalikest töökohtadest seoses Narva magnetitehasega.

Kohtumise kokkuvõttena anti arutelu käigus kõlanud ideed ja ettepanekud edasi Narva linnavalitsusele.

The post Narva koolinoored arutasid linnajuhtidega hariduse ja tuleviku väljakutseid appeared first on Avatud Vabariik.

Paneeldiskussioonis osalesid Tallinna uue võimuperioodi poliitikud – Natalie Mets (Sotsiaaldemokraatlik Erakond) ja Karl Sander Kase (Isamaa) – ning hariduseksperdid ja noorte esindajad. Arutelu eesmärk oli tuua ühte ruumi haridusotsuste tegijad ja noored, keda need otsused kõige vahetumalt mõjutavad, ning soodustada sisukat ja avatud dialoogi.

Üritus toimus üleriigilise projekti „Noorte osalus ja dialoog: koolidemokraatia areng“ raames, mille eesmärk on suurendada noorte teadmisi demokraatia toimimise mehhanismidest ning pakkuda neile praktilist kogemust dialoogist poliitikakujundajatega.

Aruteludes keskenduti Tallinna hariduse võtmeküsimustele, sealhulgas eestikeelsele haridusele ülemineku korraldusele ja mõjudele, koolidemokraatia ja õpilashääle rollile, õpetajate järelkasvule, koolivõrgu arengule ning õpilaste heaolule ja vaimsele tervisele muutuvas koolikeskkonnas.

Foorum leidis aset ajaloolises Jaan Poska majas, mis on Eesti riikluse kujunemisel oluline paik ja üks Tallinna esinduslikumaid ajaloolisi hooneid. See andis sündmusele sümboolse mõõtme ning lõi noortele võimaluse arutleda hariduse tuleviku üle keskkonnas, kus on tehtud Eesti jaoks otsustavaid valikuid.

The post Noored ja otsustajad arutasid Jaan Poska majas Tallinna hariduse tulevikku appeared first on Avatud Vabariik.

Foorumi eesmärk oli analüüsida, mida näitasid viimased kohalike omavalitsuste valimistulemused noorte kaasatuse seisukohalt ning millist mõju avaldas 16–17-aastaste valijate osalus valimistulemustele. Arutelude kaudu otsiti vastuseid küsimustele, kuidas toetada noorte teadlikkust valimisõigusest ja motiveerida neid kodanikuna aktiivsemalt ühiskonnas kaasa rääkima.

Üritusel võtsid sõna poliitikud, noorteorganisatsioonide esindajad, õpetajad ja teadlased, kes jagasid oma vaateid ning kogemusi noorte poliitilise osaluse edendamisel. Päeva jooksul toimusid paneelarutelud, töötoad ja aruteluringid, kus osalejad saavad vahetada mõtteid ning teha ettepanekuid noorte kaasamise ja demokraatia tugevdamise suunas.

Kodanikupäeva foorum on osa Avatud Vabariigi algatusest “Minu hääl loeb”, mille eesmärk on toetada noorte teadlikku ja aktiivset osalust ühiskonnas. Üritus kutsub noori üles kasutama oma häält, mõistma valikute mõju ja panustama Eesti tuleviku kujundamisse.

Projekt on saanud toetust Haridus- ja Teadusministeeriumi taotlusvoorust, mis keskendub noorte osalusvõimaluste ja valimisaktiivsuse suurendamisele. Üritust toetas ka Riigikogu kantselei.

The post Riigikogus toimus foorum noorte valimisaktiivsuse teemal appeared first on Avatud Vabariik.

Arutelul keskenduti Kiili valla arengule ning käsitleti teemasid, mis puudutasid haridust, noorsootööd, noortele pakutavaid võimalusi, taristut ja turvalisust. Noored rääkisid aktiivselt kaasa, esitades oma ettepanekuid ja nägemusi selle kohta, kuidas kohaliku omavalitsusega koostööd teha ning oma ideid ellu viia.

Debatil osales ligi 70 gümnasisti, kes said võimaluse kuulata kandidaatide seisukohti ja esitada küsimusi nendele olulistel teemadel.

Ürituse korraldasid Kiili gümnaasiumi õpilased haridus- ja noorteühingu Avatud Vabariik algatuse „Minu hääl loeb“ raames. Algatuse eesmärk on tõsta noorte valimisaktiivsust ja tugevdada koolidemokraatiat.

Projekt on saanud toetust Haridus- ja Teadusministeeriumi taotlusvoorust, mis keskendub noorte osalusvõimaluste ja valimisaktiivsuse suurendamisele.

The post Kiili gümnaasiumis toimus valimisdebatt noorte eestvedamisel appeared first on Avatud Vabariik.

„Minu hääl loeb“ on haridus- ja noorteühingu Avatud Vabariik algatus, mille eesmärk on tõsta noorte valimisaktiivsust ja tugevdada koolidemokraatiat. Projekt sai toetuse Haridus- ja Teadusministeeriumi taotlusvoorust, mis keskendub noorte valimisaktiivsuse ja osalusvõimaluste suurendamisele.

Koolitusel räägime:

• kuidas koolis või noortekeskuses valimiste teemat huvitavalt ja erapooletult käsitleda;
• mis on hea valimistava koolides ja miks seda järgida;
• milliseid formaate kasutada, et poliitilised arutelud kõnetaksid noori (debatid, simulatsioonid, aruteluringid, noortekampaaniad);
• kuidas toetada noori arvamuse kujundamisel ja julgustada neid ühiskondlikes aruteludes osalema.

„Meie eesmärk on anda koolidele ja noortekeskustele kindlustunne ja tööriistad, et valimiste teemat käsitleda professionaalselt ja noortesõbralikult,“ ütles Avatud Vabariigi projektijuht Andrei Terekhov. „Kui noored saavad turvalises ja tasakaalus keskkonnas poliitikast rääkida, suureneb nende valmisolek oma häält kasutada.“

Osalema on oodatud õpilased, õpetajad ja noorsootöötajad üle Eesti. Kohtade arv on piiratud, seega palume eelnevalt registreeruda.

The post Koolitus „Minu hääl loeb“ kutsub koole ja noori valimiste teemal arutlema appeared first on Avatud Vabariik.

Programmi sihtrühmaks on 15–19-aastased noored, kelle osalus kohalikes valimistes on olnud madal, kuid kellel on seaduslik õigus valida alates 16. eluaastast.

Projekt algab suvise koolitussarjaga, mille avaüritus toimub 14. juunil Tallinnas. Koolitused annavad noortele teadmisi kohalike valimiste toimimisest, valimisvaatluse rollist ja kodaniku neutraalsest sekkumisest poliitilisse ruumi. Suve jooksul jätkub programm töötubade, simulatsioonide ja meediakoolitustega, kus fookuses on demokraatia, kriitiline mõtlemine ja valimiste kajastamine.

Sügisel korraldavad koolitusprogrammi läbinud noored oma koolides valimisdebate, järgides Haridus- ja Teadusministeeriumi valimiste hea tava põhimõtteid. Debatidel osalevad ka kohalike omavalitsuste kandidaadid, pakkudes noortele võimalust suhelda otsustajatega vahetult ja sisuliselt.

Projekt kulmineerub novembris kodanikupäeva seminariga Toompea lossis, kus analüüsitakse noorte osalust valimistel ning arutletakse koolidemokraatia edendamise võimalusi.

👉 Projektiga saab iga soovija liituda siin

Kutseid suvistele koolitustele ning avasündmuse täpsem ajakava ja logistika info saadetakse osalejatele personaalselt.

The post Algas osalusprogramm „Minu hääl loeb“ – fookuses valimised ja demokraatia appeared first on Avatud Vabariik.