Arlington apotek arlington wa http://danmarkpillen.com/generisk-cialis/ Family health center longview wa

EL ja Hiina – kuidas teineteist mõista?

30. aprillil Euroopa Liidu Majas toimus järekordne üritus projekti Noorte Diplomaatiakool raames, mis oli pühendatud Hiina ja Euroopa Liidu vahelistele suhetele ja erinevustele. Esinejateks olid kutstud tuntud Hiina eksperdid Hannes Hanso Rahvusvahelisest Kaitseuuringute Keskusest ning Jekaterina Koort Tallinna Ülikooli Konfutsiuse instituudist.

Ürituse alguses Jekaterina Koorti abiga vaatlesime sajandite jooksul välja kujunenud erinevusi lääneliku ja asiaatliku (Hiina) mõttelaadi vahel, mis on äratuntavad ka tänapäeval. Lääne tsivilisatsioon arenes Kreekas, mis oli meremeeste ja kauplejate maa. Arenenud kaubandusvõrgustik, merevägi ja tohutu kiire filosoofilise mõtlemise areng viis sisuselt avatuma mõttelaadini ning üksiksiku väärtustamiseni. Hiinas olukord oli hoopis vastupidine, kuna kultuur ja majandus arenesid sisemaal ning mereteid kasutati väga vähe.

Hiinat mõnikord kutsutakse ka taevaaluseks, mis tegelikult on osa hiinlaste usundisüstemist, mis ütles, et Hiina on taeva projektsioon maale ning sel maal elavad väljavalitud inimesed, väljavalitud rahvas. See kinnistas hiinlastes ideed endast, kui valguse rahvast ning ümbritsevatest rahvatest kui pimedusest. Lisaks hiinlaste jaoks alati oli väga tähtis kollektiivne mõtlemine ja tegemine. Seetõttu tugev initsiatiiv, mille allikaks on indiviid ei olnud kunagi eriti tervitatav.

Võib olla paljuski tänu sellisele teravalt vastupidisele arengule Euroopa on jõudnud liberaalse demokraatiani ning Hiina on jõudnud hoopis autoritaarse partokraatiani. Ka praegused Hiina ja Euroopa Liidu suhted on tegelikult väga komplitseeritud seoses erinevate arvamustega demokraatia, inimõiguste ja muude vaba maailma väärtuste suhtes.

Hiina ekspert Hanso ütles, et tegelikult rahvusvahelistes suhetes hiinlased on pigem pragmaatilised. Neid ei huvita väärtused vaid hoopis konkreetse kokkuleppe järgimine. Kuna Hiina on saavutanud märkimisväärset edu majanduses siis igasugused püüded seostada majanduskokkuleppeid inimõigustega tõrjutakse koheselt eemale ja Hiina reeglina ei kaota midagi, Euroopa aga kaotab. Väga paljud mittedemokraatlikud riigid on juba loobunud koostööst lääneriikidega, kuna viimaste jaoks väärtused on just nimelt tähtsad ja valinud peamiseks partneriks Hiinat. Niimodi Hiinast on saanud autoritaarsete režiimide toetaja. Seda on näha ka ÜROs, kus Hiina aktiivselt kaitseb erinevaid režiime, näiteks blokeerib sanktsioone Süüria suhtes jne. Seda tegema ajendab ka teatud hirm, kuna Hiina poliitiline süsteem on väga kinnine ning otsutajate ring äärmiselt kitsas. Valimisi sisuliselt ei toimu ning sõnavabadus on pärsitud.

Pärast diskussiooni osalejatele näidati dokumentaalfilmi „China from the Inside“, mis räägib Hiina elust poliitilisest, sotsiaalsest ja majanduslikust vaatenurgast. Toetudes diskussioonile ekspertidega ning filmile noored arutasid gruppides, kuidas EL ja Hiina peaks suhtlema ning mis võiksid olla tuleviku väljavaated.

Noored väljendasid arvamust, et eurooplased peavad kindlasti mõistma kultuuridevahelist erinevust ja sellest tulenevaid ühiskonnamudeli erinevusi. Kuna Hiina on äärmiselt mõjukas ning Euroopale vajalik, siis me ei saa kasutada rusikaretoorikat seoses inimõigustega ja vabadustega, vaid tegutsema ettevaatlikumalt ja targemalt. See aga ei tähenda, et peab loobuma vabaduse austamisest ja inimõiguste prioriteedist. Noored kinnitasid, et suhted Hiinaga on väga tähtsad ning tulevikus, kui õnnestub konfliktivabalt tegutseda, EL ja Hiinas saavad mitmeid küsimusi üheskoos lahendada.