Arlington apotek arlington wa http://danmarkpillen.com/generisk-cialis/ Family health center longview wa

Rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse tegevjuht Dmitri Teperik ütles noorteühingu Avatud Vabariik korraldatud riigiidentiteedile pühendatud seminar-arutelul, et suur osa venekeelseid koole Eestis kannavad edasi Nõukogude Liidu vaimu ja see pärsib lõimumisprotsessi.

“Ma ei saa aru, miks 25 aastat pärast taasiseseisvumist meil on ikka veel kaks eraldi kooli. Mõned vene koolid on ikka täielik Nõukogude Liit, selles mõttes, et mõned õpetajad nostalgitsevad nõukaaega ja kannavad edasi neid väärtusi. Nad ise usuvad, et vana aeg oli kõige parem, sest näiteks jagati tasuta kortereid ja olid suured tehased ning räägivad sellest õpilastele. Selles mõttes vene kool Eestis on kahjuks endiselt laias laastus dekommuniseerimata,” ütles Teperik.

Tema hinnangul on kahetsusväärne, et keeleline segregatsioon algab juba lasteaias, sest selle soodustamine ei aita meil ühiskonda lõimida.

“Viimased PISA testid näitasid kui suur vahe on eesti ja vene koolide õppekvaliteedis. Lahendus oleks, kui nii eesti kui muu emakeelega lapsed saaks õppida ühes koolis. Sest kui rääkida riigiidentiteedist laiemalt noorte võtmes, siis kõige tähtsam on eneseteostusvõimalused. Klaaslagi tegelikkuses ei eksisteeri kui inimesel on hea haridus ja ta oskab keeli,” lisas Teperik.

Seminar-arutelu “Kas Eesti vajab uut riigiidentiteeti ehk kuidas Eestit ühtsena hoida?” käigus räägiti noortega riigiidentiteedist, vähemusrahvustest, keele- ja kodakondsuspoliitikast ning sellest kuidas see kõik mõjutab inimestevahelist suhtlemist Eestis. Diskussioonil osalesid samuti Tallinna Ülikooli politoloogia lektor Tõnis Saarts ja näituse “Kuidas Narva Eestiga jäi” kuraator ning bakalaureusetöö “1993. aasta Narva autonoomia referendumi läbiviimine ja -kukkumine” autor Ivan Lavrentjev. Ekspertidega räägiti Narva näitel kuidas õnnestus seal ära hoida separatistlike liikumiste arendamist 90-datel, ja mida tuleb teha praegu, et Eesti oleks võimalikult ühtne. Arutelu keskmes olid suhtlemine ja suhted: kuidas oma sõnumite edukas kommunikeerimine, inimeste omavaheline koostöö ja head suhted mitmekultuurilises ühiskonnas aitavad kaasa ühise riigiidentiteedi kujunemisele.

Lisaks sellele tutvuti Okupatsioonide muuseumis avatud näitusega “Kuidas Narva Eestiga jäi”, mis räägib sellest vähetuntud sündmusest taasiseseisvunud Eesti ajaloos nagu Narva autonoomiareferendum 1993. aastal, ja vaadati üheskoos dokumentaalfilmi “Meeleavaldaja”, mis räägib Sillamäe 90-ndate protestiliikumiste aktivisti Esja Šur elust.

Pärast Nõukogude Liidu lagunemist oli suur osa Eesti venekeelsest elanikkonnast olukorras, kus riigivalitsemisse kaasati neid vähe. Mitme olulise seaduse vastuvõtmine Riigikogus põhjustas laialdast pahameelt, kuna kitsendas märkimisväärselt selle grupi võimalusi osaleda poliitika kujundamises või majandustegevuses. Küsimärgi alla oli seatud ka inimeste juriidiline staatus – valdav enamik neist olid nüüd kodakondsuseta isikud. Sellest ajendatuna toimus piirilinnas Narvas 16.-17. juulil 1993 autonoomiareferendum, mis pidi tagama, et linnavõimud saavad Narva linna territooriumil kasutada vetoõigust Eesti seaduslike võimuorganite väljastatud aktide suhtes. Hoolimata narvakate poolehoiust jäi autonoomia siiski sündimata.

Seminar-arutelu korraldab noorteühing Avatud Vabariik, mida toetab Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) Euroopa Sotsiaalfondi projekti “Eesti ühiskonnas lõimumist toetavad tegevused” vahenditest.

Share This