Arlington apotek arlington wa http://danmarkpillen.com/generisk-cialis/ Family health center longview wa

b6a68ba719510c6f888530563fff4f4527. novembril Tartus toimunud noorte motivatsioonikonverentsil esinesid inspireerivate edulugudega mitmed Eestis teada-tuntud inimesed – filmirežissöör Ilmar Raag, sõja-ajaloolane, kirjanik ja publitsist Igor Kopõtin ning vene rahvusest Eesti helilooja Tatjana Kozlova-Johannes. Kõik nad kinnitasid justkui ühest suust, et Eestis on edu saavutamine alal, mis huvi pakub, väga reaalne, ning Ilmar Raag tõi välja, et vähemalt filminduses on Eesti paremaks hüppelauaks kui näiteks Prantsusmaa või USA, sest konkurents on väiksem ning andekad inimesed paistavad halli massi seest rohkem välja.

“Tänapäeval, mil piirid on lahti, tuleks kindlasti võimaluse korral käia välismaal õppimas või kas või end täiendamas – see avardab silmaringi. Minu arvates on inimesed, kellel on välismaa-kogemus, tihti märksa laiahaardelisemad, nad oskavad läheneda probleemidele teise nurga alt,” arvas Ilmar Raag, kes ise on end täiendanud muuhulgas näiteks Prantsusmaal ja USAs. Režissöör märkis ka, et kõik tema filmid on seotud isikliku kogemusega – pole mõtet teha filmi teemast, mis autorit ei puuduta – film tuleks Raagi sõnul halb. Samuti arvas Raag, et enne, kui võtta vastu otsus, mis seob inimese töö ja elu jäädavalt välismaaga, tuleks kindlasti hoolikalt mõelda, kas see on seda väärt. “Tihti on Eesti enda muru palju rohelisem ja taevas sinisem kui mujal maailmas, lihtsalt me ei oska seda võib-olla esialgu märgata ja hinnata,” tõdes Raag.

Teine esineja, ajaloolane ja õppejõud Igor Kopõtin märkis, et rahvuskuuluvus pole Eestis karjääritegemisel mingiks takistuseks – tuleb vaid osata eesti keelt. “Lõppkokkuvõttes valitakse inimesi Eestis siiski professionaalsuse järgi, kandidaadi sobivust hinnatakse kindlasti pigem hariduse, kogemuse ja keeleoskuse järgi, mitte emakeele või nimekuju alusel,” leidis Kopõtin. Igor Kopõtin on isegi vene päritolu ning räägib emakeelena vene keelt. Küsimusele, kas tema rahvuskuuluvus on kunagi kellelegi probleemiks olnud, vastas ta, et pronksiöö sündmuste ajal oli Jõhvis, kus Kopõtin parajasti ajateenistuses oli, tunda kahe rahvuse esindajate vahel pingeid. “Siiski leian, et kaitseväes toimib lõimumine kõige efektiivsemalt, kuna eesmärgid, ülesanded ja katsumused on ühised,” märkis ajaloolane.

Kolmas esineja, helilooja Tatjana Kozlova-Johannes, on ideaalne näide lõimumisest – lõpetanud Narvas venekeelse kooli, läks Kozlova-Johannes Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiasse kompositsiooni õppima. Eesti keele oskus piirdus tal toona vaid kahe fraasiga, ent juba kolme aasta pärast sooritas helilooja kõik eksamid eesti keeles. Praeguseks on naisest saanud Eesti üks tunnustatumaid vene juurtega heliloojaid, samuti töötab ta Georg Otsa nimelises muusikakoolis õpetajana. “Ma arvan, et riik peaks Narvale rohkem tähelepanu pöörama – seal elab väga palju intelligentseid inimesi, kes tahavad end tunda osana meie riigist, tunnustatutena ja hoitutena. Praegu nad seda paraku ei tunne, sest riigi jaoks tundub Narva olevat mingi tühermaa-laadne moodustis kusagil kaugel piiri ääres – sinna ei investeerita, sealsete inimeste probleeme ei võeta kuulda või vaikitakse maha. Arvan, et see on üks suur mõtlemiskoht,” leidis helilooja.

Konverents toimus suurprojekti “Eesti algab Sinust!” raames. Projekti “Eesti algab Sinust!” toetavad Euroopa Kolmandate Riikide Integreerimise Fond, Kultuuriministeerium ja Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed.

Share This