Arlington apotek arlington wa http://danmarkpillen.com/generisk-cialis/ Family health center longview wa

a7dc889ba37ea044ddf3f46fb9f8833718. novembril Tartus toimunud seminaril “Eesti ja vene meedia kui paralleelmaailmad” esinenud Balti Uuringute Instituudi juhatuse esimees Kristina Kallas leidis, et vene inimene Eestis on riigis toimuvaga üldiselt hästi kursis. Samas pole ta nõus, et hädavajalike tekstide tõlkimine vähemuskeelde ei peeta meil vajalikuks.

“Kuigi kohalik venelane tarbib palju ka Venemaalt lähtuvat meediat, on ta siiski informeeritud ka kohalikul tasandil toimuvast – seda tõestab kas või maakonnalehtede suur lugemus venekeelsete seas. Kusjuures, vene meedial ja vene meedial on vahe – oluline on eristada Eesti vene meediat ja Venemaa vene meediat,” märkis Kallas.

Kristina Kallas kritiseeris valitsuses levinud seisukohta, mille kohaselt ei ole hädavajalike tekstide tõlkimine vähemuskeelde vajalik ning võib endas pigem sisaldada ohte: “Mulle on arusaamatu, miks Eestis müüdavate ravimite infolehtedel ei ole venekeelset teavet, küll aga leiame sealt teavet läti ja leedu keeles. Valitsus pole sellele küsimusele senimaani sisulist vastust andnud.”
Kallase väitel kasutab Venemaa oma meediakanaleid selleks, et jätta eestivenelastele Eestis toimuvast võimalikult negatiivne mulje: “Eesti kohta kirjutatud uudised on tihti taotluslikult kallutatud, seda oli märgata eriti pronksiöö sündmuste ajal. Kusjuures, huvitav on tõdeda, et 1990ndatel, mil Venemaa presidendiks oli Jeltsin ning Eestis oli sisepoliitiline olukord äärmiselt keeruline, ei pööranud Venemaa meedia sellele eriti suurt rõhku ning seetõttu ei langenud meile kuigipalju rahvusvahelist tähelepanu. Seevastu pronksöö ajal oli vastupidi – Venemaa meedia paisutas sündmused suuremaks, kui need tegelikult olid ning tegi kõik, et Eesti saaks rahvusvahelise kriitika osaliseks.”
Kallas märkis ka, et Eesti rakendab praegu riigikeele oskuse tagamiseks vähemusrahvuste seas sundi (pidev kontrollimine, karistamine jne), mis tekitab trotsi ja viha. Tema arvates tuleks rohkem keskenduda motiveerimisele, näiteks võimaldada tasuta keelekursusi.
Seminar toimus Avatud Vabariigi suurprojekti “Eesti algab sinust!” raames. Algatust toetab Integratsiooni- ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed.
Share This